Eelmise aasta jooksul sai kokkuvõteid tehes COVID 19 mõju anlaüüsida kui eri sündmust, mis mõjutab kogu maailma kui terviku käekäiku. Tervet aastat kokku võttes ei saa rääkida enam viirusest kui eri sündmustest, vaid kõikides elu valdkondades peab olema mõju ulatus juba sisse prognoositud kui tava nähtus.

Viiruse leviku numbrid viimastel kuudel on olnud järgnevad: detsembri lõpp 80 mln nakatunut maailmas, jaanuri keskpaik 90 mln nakatunut maailmas, jaanuari lõpp 100 mln nakatunut maailmas. See number väljendab küll nakatunut kogu arvu, mis aga ei ole peamine. Olulisem näitaja on hetkel viiruses olevate inimeste arv ja see on pidevalt olnud 45-50 % kogu nakatunute arvust. Esimeste vaktsiinide edust sai maailm kuulda  2020.a. viimastel kuudel, mis andis lootust viiruse leviku kiireks lõpuks 2021.a. Hetkel pole aga see reaalsuseks saanud, sest vaktsiini tootmine ja tarned on piiratud ja jõuavad tava inimesteni võib olla alles käesoleva aasta lõpuks. Iseasi on veel asjaolu, et kõik ei inimesed ei ole valmis ennast ka vaktsiiniga kaitsma muutes selgusetuks kuidas käsitleda ajaloo suurim pandeemia lõpu stsenaariumeid. Saabumas on tähtpäev – 1 aasta, kus kuulutati WHO poolt  COVIC 19 ülemaailmseks pandeemiaks. Majanduse kui terviku koha pealt on selle ajaga toimunud suured struktuursed muudatused ja paljud tervik majandusharud (majutus, reisimine, meelelahutus ) on viimase aasta jooksul sisuliselt seiskunud.

Analüütikutele on olnud alati huvitav jälgida ja kommenteerida sündmusi suurte muutuste keskel. Antud protsessi käigus aga ei ole teada kelle arvamust kuulata, mis võiks olla aluseks maailma majanduse taastumisel. Nii ka seekord peame leidma õiglased hinnangud ja mudelid kuidas on võimalik sellisest olukorrast väljuda.   Parim, mis võiks iseloomustada majandus eri harude dünaamikat hetke olukorras on K –kujuline majanduse taastumine.

Teoorias toimub K-kujuline taastumine eri majandus valdkondades peale majanduskriisi  erineva kiiruse, aja ja mõju ulatusega. See on vastand ühtlasele kiirele V –kujulisele taastumisele kõikides majandus harudes, tuues endaga kaasa fundamentaalsed struktuursed muutused ja mõju kogu ühiskonnale terviklikult. Nö before ja after pilt toob kaasa täiesti uue majandusreaalsuse, kus domineerivad rohe- ja jagamismajanduse mudelid. Rõhu asetus on ressursse taastootval majandusel ja taastuv energial mis toimib ressursse säästes ja pidevalt ennast regenereerides. Vajadusel väljutakse paljudest saastavatest ja raske tööstus harudest täielikult luues uue aluse elukeskonna pikaajaliseks ja jätkusuutlikuks toimiseks.

 Majandus keskkond 2020-2021

Allpool tabelis toome võrdluses viimaste aasate olulisemad majandusnäitajad 2019 aastal, 2020 aastal ja aasta alguse prognoosi 2021 aastaks.

Allikad: Eesti Pank, ECB, FED, IMF WEO

Prognoosidesse peab suhtuma ettevaatlikult  nagu peab tahavaates tõdema 2020.a. majanduskasvu näitajate osas. Aasta keskpaigas suurt negatiivset langus prognoosides olid hinnangud liialt pessimistlikud – tegelik tulemus osutus oodatust paremaks. Tabelit vaadates sai Eesti majandus, mis sisuliselt oli 1 kuu lukus pihta kõige vähem. Hoolimat atoimunud langusest on uueks aastaks taas kõik väliavated optimistikud.  Juhul, kui vaktsiin hakkab toimima on põhjust oodata kriistsit taastumist juba 2021.a. teises pooles, saavutades kriisi eelsed kasvu näitajad. Kõik lootused on nö kiirele tagasi põrkele stabiilsesse majanduskasvu faasi, kuigi teatud ebamäärasus ja teadmatus viiruse ohjeldamisel võib muuta seda.

Suuremat languse ära hoidmist  ja lootust taastumisele on võimaldanud erinevad valituste toetus meetmed ja ettevõtete võime kohaneda ka kõige raskemates tingimustes. See on tekitanud olukorra, kus kõik riigid väljudes kriisis on suurendanud valituse võla koormat tasemeteni, mida peab järgneva põlvkonna arvelt tagasi hakkama maksma.

Turg

Meie arvamus, et viiruse pikaajalisem mõju toob endaga kaasa teatud laenu pakkumise vähenemise ja viivitused makstega võivad hakata negatiivselt mõjutama laenuportfellide kvaliteeti ei ole leidnud kinnitust. Peame tõdema, et korraliku taustaga eraisikud ja tegutsevad ettevõtted pääsevad ligi panga finantseerimisele, mis pakkumisena püsib kõrge. Kvaliteet laenude tagaismaksetel ei ole statistika osas muutunud – portfellide koond kvaliteet on hea. Laenu portfellid ei kasva küll oluliselt, kuid sama kehv kasvu tempo on olnud pigem viimaste aastatel püsiv kui eelmise aasta eriline näitaja.

HLÜ-de segmendi ülevaade ikka läbi keskpanga statistika. Aasta lõpu kogu varade maht HLÜ-del oli 163 mln eurot, kahanemine aasta algusest 1.0 %. Pangade varade maht oli samal perioodil 34 059 mld eurot (kasv +19.6 %). Pankade varade maht kasvas jõudsasti hoiuste kasvu arvelt. Laenuportfell muutus aasta alguse 20.6 mlnd eurolt, 21.3  mld eurole.

HLÜ-de laenuportfelli muutus 125.9 mln eurolt 2019.a. detsembris 133.8 mln eurole aasta lõpuks (+6.3 %), ärilaenude vastavad näitajad kasvas 95 mln eurolt 104 mln euroni (+ 4.2 %). Pankade üld laenuportfellis oli ka väike kasv (+3.2%), ärilaenud püsisid oma mahult muutumatuna.

Aasta viimases kvartalis üllatas ebameedliv uudis hoiu-laenuühistu Eriali osas, kes katkestades esilagu intresside väljamaksed ja seejärel tuli info, et ettevõtte juhtfiguurid on politsei poolt kinni peetud. Äripäev hinnangul on selle tulemuseks enamuse hoiustajate raha kadumine ja finants regulaatori suutmatus seda ära hoida. Laenuühistute turgu on olnud soov allutada järelvalvel juba pikemat aega  – kui see ka aset leiab lähi aastatel, siis see peaks antud valdkonnas turgu korrastama. Leedus on ühistute tegevus ka hoiuste garanteerimis fondiga tagatud. Kui sama printsiip hakkab kehtima ka Eestis võib alles hakata usaldama ühistute poolt 5-10 % hoiuse pakkumisi.

2021.a. jaanuarikuu seisuga tegutses muutumatu arvuna turul 45 krediidiandjat pluss täiendavalt 11 pankade tütred (liising ja tarbimislaenud) ja, 10 krediidivahendajat (+1 ettevõte).

Intresside ülevaade (tabel on koostatud meie lühiülevaate põhjal)

*Euribor on alla nulli, siis see lõpliku intressi kajastusel mõju ei avalda

Viiruse tulemusena tõstsid mitte pankadest laenuandjad II ja III kvatalise kohe intressi tasemeid. Turul aga valisteb konkurents ja aasta lõpus olid juba taas kehtivad tava tasemed.

Pankade laenuturul on konkurents veelgi suurem ja see, kes tahab oluliselt teistest rohkem laenu anda peab sättima oma pakkumise kõige madalamale tasemel. See toob mahu mõttes ka edu. Klient on hinna tundlik ja ka minimaalne erinevus intresside paneb otsustama laenuandja kasuks, kes teeb parima pakkumise.

 Krediidiressurss tegevus ja kokkuvõte

Oleme alati oma tegevust plaaneerida proovinud nii, et välised mõjud (nii postiivsed kui negatiivsed) ei tekitaks pikas perspektiivis suuri kõikumisi. See on toonud kaasa aga riskide mõttes  arengu, kus tegutseda ja areneda on võimalik nii turu kasvu kui ka langus faasis. See on loonud kindluse, et tehes koos klientidega õigeid valikuid on võimalik tegutseda elukestva ärina. Toimetades samas rütmis edasi on järgnev aasta juba ettevõtte tegutsemisel 10 aasta, mis ei jää viimaseks tähtpäevaks.

Ka tuleb konstanteerida fakti, et keerulistel aegadel on ettevõtete raha vajadus nõudluse mõttes suurem kui stabiilse majanduskasvu perioodil. See loob aga võimalusi finantseerida erinevaid uusi projekte ja olla toeks neile ettevõtetel, kes ei ole loobunud oma äri edasi viimast hoolimata tekkivatest keerukates olukordadest. Selge seisukohana ei ole kinnisvara, mida tagatiseks võtta ja raha mida ettevõtele laenata maailmas ja Eestis otsa lõppenud. Heaks märgiks on info, et kõik kinnisvara arendusprojektid, mis 2020.a. keskel korraks mõttes või reaalselt seisma pandi jätkuvad endiselt. Oluline on teha koostöös klientidega tarku valikuid, et meist sõltumatud muutused ei saaks saatuslikuks. See koostöö, mis sünnib aga keerukamatel aegadel  toob kaasa usalduse, mis kestab teinekord püsivalt.

#Krediidiressurss