Käesolev ülevaade annab ülevaate nii COVIC 19 erina kui ka I poolaasta kokkuvõttena. Peamised viiruse mõjud ja näitajad on käsitletud majanduse ülevaate osas.
Kronoloogia:
11.03.2020 WHO (World Healt Organization) kuulutas koroonaviiruse ülemaailmseks pandeemiaks.
12.03.2020 kuulutas Eesti Vabariigi valitus välja riigis eriolukorra. Suletakse riigi piirid. Muuseumid, spordisaalid, koolid (lasteaiad avatud), hoolekande asutused, kinod, teatrid, kontserdisaalid, muusika ja spordi üritused (kontserdid, võistlused), messid, jne. – kõik välja arvatud esmatarbe (erand on ehituskauplused) kauplused ja apteegid, on suletud. Seisab nii siseriiklik kui ka välisriikidesse toimiv inimtransport. Kaubaveod toimivad.
Sellega seoses majandus ja transport (lennundus, laevaliiklus) seiskub üheagsel kogu maailmas 1-2 nädalaga. Erandiks on riigid, kes ei tunnist COVID-19 tõsidust või liiguvad teadliku valikuna vastas suunas viirusega võitusel (Rootsi, Braziilia, Ameerika, Ühendkuningriigid).
25.03.2020 piiratakse ja täpsustatakse veel liikumist – sulgetakse kaubanduskeskused, restoranid, baarid, biljardi saalid, lõbustusasutused, mänguväljakud. Kahe inimese kaupa liikumisel tohib olla vahe kuni 2 m (2+2 reegel).
11.05.2020 eriolukorra leevendamine:
– alates 11.05 avatakse kaubanduskeskuste müügi- ja teenindussaalid ning toitlustusasutused juhul, kui seal tagatakse desinfitseerimisvahendite olemasolu ning peetakse kinni 2+2 reeglist.
– 01.06 avatakse veekeskused ja spaad ning kaubanduskeskuste meelelahutuskohad. Samuti saab jätkata huvihariduse ja huvitegevusega ning külastada hoolekandeasutusi.
– 01.07 juulist võib korraldada avalikke üritusi, võib avada kinod, ööklubid ja anda etendusi. Ööklubidel kehtestatake 100 inimese piirang, üritustele 1000 inimese piirang või ei tõhi sise ruumides täituvus olla üle 50 %. Pealtvaatajatega spordivõistluste korraldamine on juuni lõpuni välitingimustes eritingimustel lubatud.
Hajutamise nõue: 2+2 reegli järgimine on edaspidi soovituslik, millega mõeldakse eelkõige seda, et tuleb tagada turvaline (2 meetrit) vahemaa inimeste vahel.
Eesti, Läti ja Leedu on avanud ka piirid inimeste vabaks liikumiseks. Paljudest riikidest sisenemisel Baltikumi kehtib kindel 14 päeva garantiin. Mujal maailmas on samal ajal koronaviiruse vastu võitlus käest ära ja selle levikut ei suudeta kontrolli alla saada. Avatakse majandust ja samas kohe ka suletakse teatud regioone, sest praktiliselt tekib teise laine viiruse levik (Apple sulgeb taas poode USAs, Austraalia on sulegenud osariike jne). 29.06.2020.a. täitus 10 000 000 inimese viirusesse nakatanute arv. Käeoleva blogi kirjutades on see juba üle 19 mln, pooled neist veel viirusesse nakatunud käesoleval hetkel. Paljudes maalima riikides terendab reaalne teise laine oht. Allpool toodud jooniselt on selgelt näha kuidas Euroopa ja Ameerika liiguvad vastas suunas viiruse levikuga võideldes.
Allikas: https://edition.cnn.com/2020/06/30/europe/european-union-travel-us-graphic-intl/index.html
Majandus keskkond 2020-2021
Allpool tabelis toome taaskord välja olulisemad majandusnäitajad 2019 aastal ja meenutame aasta alguse prognoosi 2020 aastaks.
| SKP kasv 2019 | SKP kasv 2020 prognoos | Intressimäärad Mar 2020 | |
| Eesti | 3.4% | 2.3 % | Euribor -0.34%
ECB -0.5% Unchanged |
| Euroala | 1.2% | 1.1 % | |
| USA | 2.3% | 2.1% | Fed rate 0.0-0.25% |
Korrigeeritud väljavaade Juunis 2020
| SKP kasv 2020
Uudendatud prognoos |
SKP kasv 2021 prognoos | Intressimäärad Juuli 2020 | |
| Eesti | – 7.8 % | 6.2 % | Euribor -0.33 %
ECB 0.0 -0.5% Unchanged |
| Euroala | – 10.2 % | 6.0 % | |
| USA | – 8.0 % | 4.5% | Fed rate 0.0-0.25% Unchanged |
Allikad: ECB, FED, IMF WEO
Intressi määrad on saavutanud enamus olulistes riikides (USA, Jaaapan, Saksamaa) taseme, kus lühiajalised (kuni 1.a.) intressid on nullis või negatiivsed. Ka pikaajaliste (10.a.) valituste võlakirjade intressimäär langeb eeldatavasti 0 % juurde. Valitsuste võla suurus tänu raha trükile kasvab kiiresti läbi võlakirjade ostu programmi. Kui intressimäärad on 0 lähedased ei too suur võla kasv kaasa võla teenindamise kulu kasvu valitsustele.
Hoolimata keskpankade sekkumisest viitavad kõik hetke majanduse võtme näitajad süsteemsele majanduse jahtumisele ja kriisile. Keskpangad teevad maksimumi et säilitada turgudel likviidsus. Majanduskasvu tuleviku numbrid on prognoosides alates 2021. aastast taas positiivsed, kuigi valitseb suur teadmatus millest tekib suurem majanduskasv ja taastumine juba järgmisel aastal. Selle pinnalt on tekkinud fundamentaalsem diskussioon, kus nähakse majaduskeskkonna sisulisi muutusi tööstusliku, ressursse ekspluateeriva ja kõik väljundeid rahaliselt mõõdetava majanduse nihkumisest taastuv energia ja ressursside, asjade eri väärtustel põhineva, taastootva majandus mudelile. Märksõnad, mis eristavad majanduse väärtuste nihet saab võrrelda järgnevas tabelis.
Koronaviiruse mõju kuludele – parim kulude detox mida üldse saab äri ettevõte või eraisik praktiseerida Kahjus ei praktiseeri seda valitus sektor. Erakordsed kulud olid sunni viisiliselt viidud ligi 0 lähedaseks, va. elementaarsed elamise- ja ülapidamise kulud. Selle üle saavad küll rõõmustada ettevõtted ja inimesed juhtumitel, kui üldse kasutatavat (disposable income) raha tagavara on olemas. Toimivad vanad tõed, et min. 3 kuu varu võiks olla kõikidel tagataskus olemas. Ameerika rahandus blogija Suze Ormann on isegi seadnud tava eesmägiks 8 kuu likviidse puhvri olemasolu – märkides, et see on parim kriisi olukordades. Täna ei küsi enam keegi tema käest, kas ta üle ei pinguta antud puhvri hoidmist soovitades. Mistahes likviidsus puhvri puudumisel tekivad ilmselt tõsised probleemid juhul, kui tänane viirus pikemaks majanduskriisiks muutub. Isegi kui ei muutu võib eeldada, et kuni 30 % ettevõtetest ei stardi taas tegevusega (puudub vajalik likviidsus) ja näeme olululist raha ringluse kokku tõmbumist. Raha massi vähenemisega ringluses tekivad ring- ja pahatahtlikud võlgnevused. Kõik on kõigile võlgu või tuuakse ettekäändeks mitte maksmisel viirusest põhjustatud rasket majanduse seisu. Nahaalsemad kasutavad seda oskuslikult ära omakasu püüdlikult. Aja jooksul saab näha mis tulemusega viirus see mõjutab kogu majandustoodangut (GDP) ja selle kasvu. Ilma kinnitamata näitajateta on täna vara spekuleerida, kas saame näha kiiret taastumist V kujul, või jäävad mõjud kestma pikema ajaliselt (vt. allpool olev joonis). Enamus analüütikuid rõhub tõsiasjale, et tibusid loetakse sügisel.
Olukorda, kus ka nafta hind jõuab negatiivsele tasemel ei ole seni keegi ette kujutanud. Aprilli kuus sai see aga tänu turge tabanud šokile aga teoks, mida ilmestab järgneval joonisel toodud hinnagraafik.
Allikas://leht.postimees.ee/6955449/seda-ei-osatud-naha-ka-halvimas-unenaos?utm_source=email&utm_content=6955449
Erinevalt finantsturgudel pikemalt negatiivsel territooriumil olevatele intressimääradele, taastus nafta hind kiiresti 40 USD hinna tasemele.
Turg
Selgelt vaatame täna I ja II kvartali numbreid nö tahavaate peeglist. Sellest ei joonistu veel välja pikemaajalised mõjud. Eeldame, et majanduses tekkinud seisak hakkab peatselt mõjutama ka laenudandjate varade ja portfellide kasvu (kasv seiskub või muutub mõõdukalt negatiivseks) ja pikemal kestmisel ka kvaliteeti.
HLÜ-de segmendi ülevaade läbi keskpanga statistika. I poolaasta lõpu kogu varade maht HLÜ-del oli 156 mln eurot, kahanemine aasta algusest -1.9 %. Pangade varade maht oli samal perioodil 32 234 mld eurot (kasv +13.2 %). Pankade varade maht kasvas jõudsasti hoiuste kasvu arvelt. Laenuportfell muutus aasta alguse 20.6 mlnd eurolt, 20.4 mld eurole.
HLÜ-de laenuportfelli muutus 125.9 mln eurolt 2019.a. detsembris 129,5 mln eurole poolaastas (+2.9 %), ärilaenude vastavad näitajad kasvas 95 mln eurolt 99 mln euroni (+ 4.2 %). Pankade laenuportfellis oli väike kahanemine ja HLÜde osas väike kasv.
2020.a. juunikuu seisuga tegutses turul 45 krediidiandjat pluss täiendavalt 11 pankade tütred (liising ja tarbimislaenud) ja, 9 krediidivahendajat. Viimase 2 aastaga on nimekiri vähenenud 7 ettevõtte võrra. Uusi tulijaid on üksikuid ettevõtteid, suurt huvi uutel tegijatel turule siseneda ei ole.
Intresside ülevaade (tabel on koostatud meie lühiülevaate põhjal)
| Turuosaleja | Intress hoiustamisel | Intressid laenu andmisel*
|
| HLÜ-d | 8-12 % | Kinnisvaraga tagatud laenud 15-.. %
Tarbimislaenud 20%… |
| Krediidiandjad | – | Kinnisvaraga tagatud laenud 15-.. %
Tarbimislaenud 18-36%… |
| Traditsioonilised pangad | 0-2.5 % | Kinnisvaraga tagatud laenud 3,5-4% (kodulaen), 3-6% (ärilaen)
Tarbimislaenud 9-18% |
*Euribor on alla nulli, siis see lõpliku intressi kajastusel mõju ei avalda
Viiruse tulemusena tõstsid mitte pankadest laenuandjad kohe intressi tasemeid. Reeglina alla 15 % kinnisvara tagatisel laenu ei saa. Arutelu käib, kas laenu üldse saab või ei saa. Keegi ei kauple intressi osas.
Pankade seis on kahetine – esineb neid, kes karmistasid üleliia laenamise tingimusi ja panku kes muutsid oma poliitikat kuid on selgel veel äri kasvule orienteeritud. Praktiliselt leitakse osades pankades igas taotluses põhjendus, miks jätta laen andmata. Need aga, kes jätkavad laenu andmist hinnastavad seda natuke kõrgemalt kui seni tavaks on olnud. Kõigil on välistused viiruses kannatada saanud sektorite, ettevõtete või nende töötajate osas, kellel laenu kindlalt ei anta.
Krediidiressurss tegevus
2020.a. algust hindasime optimistlikuks kinnitades, et saabumas on uus aastakümme ja see saab olema põnev. Ajaloo tõsisema majandus seisakuna ei kujutanud me selle algust küll ette. Kui aga vaatata pikemat perspektiivi, siis tundub antud seisak mõtte pausina oma tegemiste süva analüüsiks.
2 kuud pärast eriolukorda ja Eestis taas päras täieliku seisakut taas toimival majandusel puudvad märgid, et seisma pandud majandus oleks sügavalt rahandusmaailma lõiganud. Ettevaatus, back-up plaanid ja likviiduse säilitamine on parim mida saab oma iga ettevõte oma jätkusuutlikuks toimimiseks mõelda ja rakendada. Meie oleme seda enda jaoks teinud.
Ka tõdesime, et kuni 2019.a. lõpuni on kõikidel laenuandjatel portfelli kvaliteet ajaloo parim. Kui nüüd suur makseraskuste laine laenu võtnud ettevõttete ja eraisikute puhul lähi 1.5 aastal drastilist mõju ei avalda, ületame ka selle kriisi edukalt. Nõrgemad ettevõtted nii Eestis kui mujal maaimlas (ennekõiek Ameerikas) on juba pankroti kaitse kasutusel võtnud – majanduse iseenese puhastus protsess käivitus 1-2 kuuga.
Kokkuvõte
Jälgime pidevalt, mis seisus elu edasi liigub ja milliseks kujunevad 2020.a majandus näitajad alates sügisest kuni aasta lõpuni. Lähi aastate majandus aasta aruannetes saame lugeda kohustuslikke kokkuvõtteid COVID-19 mõju ettevõtete tegemistele. Muu osas hindame ja omandame teadmisi endast targemate sõnavõttudest, mis võtavad hästi kokku raha olemuse ja toimimise järgmiselt (Triodos Bank – Reset the Economy An agenda for a resilient and inclusive recovery from the global corona crisis, 28 May 2020):
“Money is a source of energy. When money is spent, given, lent or invested, energy is transferred and new possibilities for the receiving party emerge. Especially now, in a time of crisis, all citizens do well to consider carefully how to deploy the power of our money. The professional guardians of the money system, the financial industry, bear a great responsibility. Banks, insurance companies, pension funds and investment funds will be negatively impacted by the economic downturn. The leadership of financial institutions will determine whether they will be part of the solution. Given the important role of private investments in the recovery, it matters a lot how money will be allocated, and finance will be used in the transition.
All finance is impact finance –All decisions about the use of money have by nature an impact on people, communities, nature and society.”
#Krediidiressurss
