EV 100 aasta kohta saab teha nüüdseks kokkuvõtte ja seda igati positiivsete nootidega.
Turg
Kes nö pankadevälisel laenuturul tegutsevad? 2016 aastast Finantsinspektsiooni kontrollile allutatud krediidiandjad[i] (tarbijakrediit ja erinevad järelmaksu tooted) ja hüpoteekkrediidiandjad (kinnisvara laenud) moodustavad peamiselt – reguleeritud eraisikute laenu turu; laenamisega tegelevad laenukontorid – moodustavad regulatsiooni välise äriklientidele suunatud laenu turu, hoiu-laenu ühistud, pandimajad – kõik koondina litsentseeritud pankade väline turg. Pärast 2008. aasta kriisi 2010. aastal taas hoo sisse saanud uus laenu kasv on pidevalt kasvatanud pankadevälisel laenuturul tegutsevate ettevõtete laenuportfelle, moodustades selgelt uue turusegmendi.
Teistest selgelt eristuva segmendi – HLÜ-de – osas on hea ülevaade läbi keskpanga statistika ja see segment on olnud üks kiireima kasvuga turg. Varade muutus aasta algusest 107.6 mln eurolt novembri lõpuks 127.9 mln eurole (+19 %), laenuportfelli kasv 87.2 mln eurolt 100.4 mln eurole (+15 %). Traditsiooniline pangandus kasvas antud perioodil varade mahus +1.5 % ja laenude lõikes +3.2 %. Pankade laenuportfelli üldine dünaamika on viimastel aastatel käinud kindlalt käsikäes üldise majanduskasvu tempoga (SKP kasv). HLÜ-d on ka ainukesed turu tegijad, kes saavad tänu oma juriidilisele staatusel hoiuseid kaasata. Muud turutegijad kasutavad era investorite raha ja kogunenud omakapitali. Teatud Top 5 ettevõtetel muudest krediidiandjatest on olnud võimalus kasutada ka pankade laenuressurssi, olles sõltuv kohmakast otsustusprotsessist, kus pank otsustab kas avada laenulimiit iga eraldi väljastatava laenu jaoks või mitte.
Oma laenuühistute liidu lehes (06.12.2018) eristavad klassikalised hoiu laenu ühistud (liikmed ka eriala liidus – 7tk) väga selgelt nö kiirlaenu hoiu ühistuid. Viimane on uus termin, mis peaks viitama ettevõtetele, kes kasutavad HLÜ juriidilist vormi ja koguvad sellega hoiuseid, suunates kaasatud ressursi peamiselt kõrgema intressiga tarbimislaenude ja SMS laenude finantseerimiseks- seda kas otse või läbi eraldi seotud ettevõtete.
Krediidiandjate statistikat on vaja lahti analüüsida. Finantsinspektsioon avaldab kord poolaastas turuosaliste ülevaate (52 krediidiandjat, lisaks 12 pankade tütart – liising ja tarbimislaenud ja, 8 krediidivahendajat). Kogu laenuportfelli jääk kasvas 2018. aasta teise kvartali lõpuks 954 miljoni euroni, aasta alguse 867 mln eurolt, kasv kahe kvartali lõikes +10 % Pankade tütardele kuuluv osa on sellest 80 % ja eraldi iseseisvate krediidiandjate (see on turuosa, mis huvitab enam) osa 20 %, so 190.8 mln eurot. (https://www.fi.ee/et/publikatsioonid/krediidiandjate-sektori-ii-kvartali-2018-ulevaade).
Head koondavat ülevaadet ärikliendile suunatud laenu pakkujate osas pole võimalik teha, sest puudub keskne statistika. Hinnanguliselt võib turu maht mitte pankadest laenuandjate (sh. HLÜ-d) ärilaenude lõikes olla 150 + mln eurot.
Sellest tulenevalt võib kogu pankadevälise portfelli mahuks eeldada ca 350 mln euro suurusjärgus olevat turgu (pankade koond portfell 7 325 mln eurot), so 4.8 % turust. Vaadates HLÜ ja krediidiandjate kasvu trende on antud segment olnud varasemalt ja ka 2018 numbrite põhjal kordades kiirema kasvuga traditsiooniliste pankade omast ja ka oluliselt kasumlikum. Sellest ka pankade tütarde 80 % turuosa (763 mln eurot) krediidiandjate seas. Pangad soovivad ka osaleda suuremast kasumi teenimisest, tänu toodete omapärale ja võimalusele küsida kõrgemat intressi.
Intresside ülevaade (tabel on koostatud meie lühiülevaate põhjal)
Turuosaleja | Intress hoiustamisel | Intressid laenu andmisel*
|
HLÜ-d | 5-12 % | Kinnisvaraga tagatud laenud 9-14 %
Tarbimislaenud 12-20%… |
Krediidiandjad | – | Kinnisvaraga tagatud laenud 9-18 %
Tarbimislaenud 18-36%… |
Traditsioonilised pangad | 0-2.5 % | Kinnisvaraga tagatud laenud 2-4% (kodulaen), 3-6% (ärilaen)
Tarbimislaenud 9-18% |
*Euribor on nulli lähedal, siis see lõpliku intressi kajastusel mõju ei avalda
Majandus keskkond 2019
Allpool tabelis toome välja olulisemad majandust mõjutavad näitajad 2019 aastal.
SKP kasv | Intressimäärad | |
Eesti | 3% | Euribor -0.1 % |
Euroala | 1.4-1.8 % | |
USA | 2.5% | Fed rate 2.25.-2.5 % |
Kokkuvõttes on Eesti SKP kasv kiirem kui Euroalas ja USA-s, mis näitab majanduse jätkuvat head seisu. Kui Financial Times küsis oma pea majandus analüütikult kas 2019 tuleb uus finantskriis oli vastus selge – EI. Varade hinnad ja laenu võimendus on küll kõrge eri riikide lõikes, kui suured majandusanalüütikud ei suuda viidata katalüsaatoril(tel)e, mis tekitaks tagurpidi reaktsiooni ja suure languse. Samas on alati arvamustes uks paokile jäetud viidates aktsiaturgude 2018. aasta lõpu suurele korrektsioonile (mõju kandus ka Eesti Nasdaq turule) ja teatud rahvuslike majanduste haavatavusele – Inglismaal jätkuv Brexit, Itaalia – suur riiklik võlakoorem, Lõuna Ameerika eri riikide rahvusvaluutade kahe-kolme kordsete suurusjärkude devalveerimine, Hiina kasvu peatumine (Https://www.ft.com/content/afcd9026-045a-11e9-99df-6183d3002ee1). Selge on see, et kui maailma majandus trend muutub, mõjutab see ka Eestit.
Euroopa keskpank võib hakata kaaluma 2019 teises pooles intressimäärade tõstmist (jõuame positiivsete % punktideni).
Kinnisvara hinnad ja tehingute mahud stabiliseerusid 2018 Eestis. Kindlasti saab uuel aastal näha teatud segmentides hinna langust nende tipp tasemetelt.
Krediidiressurss tegevus
Meie tegevus toimub äriklientidele suunatud turul. Tuleneval pangandus taustast positsioneerisime oma intressi 12 %-le laenu andmisel ja see on õigustatult adekvaatne tase. Alla selle muutub majandustegevus vähe kasumlikus (või peab kasvama ainult mahu pealt), üle selle taseme aga risk hüppeliselt kasvavaks kuni kontrolli alt väljumiseni, st raha tagasisaamiseks pead igal juhul arvestama vara müügiga ja seda läbi reeglina raskemate vormide – sundmüügi (täitmine, pankrot, vaidlustega võlamüük). Kliendi poolt vaadates ei ole teatud lühiajalisemate tehingute osas lihtsalt arvutatav 1 % kuus ülisuur finantskulu, seega suudetakse oma kohustusi täita õigeaegselt, st kvaliteet laenumaksete osas on hea.
Hea meel on tõdeda, et ma näeme hästi turul toimuvat, hindame kinnisvara hinnataset adekvaatselt, ei lähe kaasa vähepakkumisi koguva mitme konkurendi vahel jooksva kliendiga ja ei kuluta oluliselt raha reklaamile. Kõik, kes meid leiavad on senised või uued kliendid tänu heale networkingule.
Mida ebameeldivat kogesime turul. Teatud juhtumitel on pankadeväline turg teatud vahepeatus reguleerides: a) pangast kiiret lahkumist, kui paindumatute reeglitega pangad ei kuula klienti lõpuni ja tahavad järsult lepingu lõpetada ja kliendi tagatised müüki panna või siis b) varasemas staadiumis finantseeringu saamine, et oleks midagi ette näidata hilisemalt oma laen panka refinantseerides. Kui see on läbi mõeldud toimib ka kallimalt laenamine kliendi huvides. Laenuandjate omavahelises konkurentsis on aga teatud kliendid pidevalt kasutanud oma kinnisvara sularaha automaadina. Seda tehakse eri laenuandjate juures oma kohustusi refinantseerides ja laenusummat pidevalt (st aastast aastasse koos kasvav kinnisvara hinnaga) suurendades, võttes maksimaalse riski. Kui seda tehakse viimasel piiril kirjutatakse lõpuks kliendi vara laenuandja nimele (kinnisvara omand antakse ära) ja sealt praktiliselt tagasiteed ei ole – klient kaotab 99% oma kinnisvara. Paaril kolmel reaalsel juhtumil proovisime leida veel kliendile lahendusi kuid need kõik lõppesid tõdemusega, et viimane koos kinnisvara ümber kirjutamisega võetud laen tähendas sisuliselt ikkagi vara kaotust.
Nö reguleerimata alal kirjutamata reeglitega laenu andmise ohule on Finantsinspektsioon pidevalt viidanud. Viimase näite kirjeldusena on võib olla see turu ainuke negatiivne pool. Kindlasti on tegu ka vaikselt kaduva või ekstreemsemate klientide (vähem teadlikud ja ise üle laenanud) nähtusega . Muus osas täidavad pankadevälisel turul tegelevad oma funktsiooni, mida klassikalisest pangast tänaste üle reguleeritud protsessidega loota ei maksa – paindlikkust, vajadusel kiiret lepingute vormistamist ja muutmist.
Kokkuvõte
Kuna turu peatükis kirjeldasime oma turgu jätkuvalt edukalt toimiva ja kasvavana, majandus peatükis võtsime numbrite alusel majanduskeskkonna stabiilse ja mõõdukalt kasvava, siis ka 2019. aastat loodame näha kvaliteetse portfelli kasvuga aastana, mis ületab pankade kasvu numbreid.
Alati avatud – Krediidiressurss
[i] Finantsinspektsiooni poolt reguleeritud krediidiandjad laiemalt hõlmavad ka pankade tütreid (liisingu, järelmaksu ja tarbimiskrediidi firmasid)